Võrdse kohtlemise võrgustik kohtus sotsiaalministriga

10. juunil kohtusid võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed uue sotsiaalministri, Helmen Kütiga. Kohtumisel osalesid sotsiaalministri kõrval ka sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Katri Eespere ja nõunik Helena Pall ning ministri nõunik sotsiaalvaldkonnas, Liina Männiste. Võrgustiku poolt osales kohtumisel Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti LGBT Ühing ning Eesti Noorteühenduste Liit.

Võrgustik kohtus ministriga, et arutada neid põhjuseid, miks need organisatsioonid üldse oma jõud on ühendanud. Ka loodeti leida sotsiaalministeeriumiga võimalikke koostööpunkte oma tegevuse eesmärkide ellu viimisel. Võrgustikul on põhiliselt kaks eesmärki – parandada diskrimineerimist keelavate seadusaktide rakendumist ning töötada võrdse kohtlemise seaduse muutmise nimel.

Kohtumisel väljendaski võrgustik muret nende seadusaktide vähese rakendumise üle. Üheks oluliseima põhjusena selleks nähakse asjaolu, et seaduse üle järelevalvet tegev võrdõigusvolinikul on selleks ülesandeks liialt vähe ressursse. Norra finantsmehhanism pakub selles osas mõnevõrra leevendust, kuid ainult soolise võrdõiguslikkuse teemal ja lühiajaliselt. Vaja oleks voliniku ressursside suurendamine riigieelarve sees.

Võrgustik seisab ka selle eest, et võrdse kohtlemise seadus viidaks kooskõlla põhiseadusega. Hetkel on usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud üksnes töövaldkonnas kui rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse puhul ulatub kaitse ka mitmesse teise valdkonda.

Võrdse kohtlemise seaduse muutmine on nendele vähemusgruppidele eluliselt oluline, kes hetkel selle kaitsest välja jäävad. Võrgustiku liikmete praktikast leiab mitmeid näiteid, kuidas ohver ei ole saanud abi, sest tema juhtum ei ole võrdõigusvoliniku pädevuses ja kohtutee on liialt koormav. Näiteks juhtum, kus õpetaja ei soovinud ratastoolis last tavakooli esimesse klassi vastu võtta, tuues põhjenduseks selle, et see raskendaks kaasõpilastel keskendumist ja nad jääksid vaid ratastooli vaatama. Teine näide on autismidiagnoosiga noorest inimesest, kellele keelduti korterit üürile andmast ning nõuti üürilepingu sõlmimist tema vanemaga.

Teisest vähemusgrupist, seksuaalvähemuste seast, võib näitena tuua juhtumi, kus samasoolisele paarile keelduti korterit üürile andmast: kui hakati allkirju panema ja oli vaja kirjutada elukaaslase andmed ning inimene kirjutas endaga samast soost inimese nime, teatas korteri omanik, et tegelikult ta on juba teise üürilise leidnud ega soovi lepingut sõlmida.

Need ja mitmed teised sarnased juhtumid näitavad selgelt vajadust võrdse kohtlemise seaduse muutmiseks. Sotsiaalministeeriumi tööplaanis on sellise seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse koostamine. See peaks valmima käesoleva aasta lõpuks ning eelnõuni jõutaks järgmisel aastal. Võrgustik on sellise arenguga igati rahul ning valmis nõu ja jõuga abistama.

Marianne Meiorg

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vordne-kohtlemine
Ostukorv